Avaleht / Välismaa / Elu välismaal / Killuke Eestit (pagaritooteid) kõrvalkülas

Killuke Eestit (pagaritooteid) kõrvalkülas

Pisikesest Ohakunest umbes 15 km kaugusel asub veelgi pisem Raetihi. Raetihist peaaegu läbi sõites, siis paremale pöörates ja veel veidi edasi sõites võib silma jääda maja, mille aknal ripub Eesti lipp ning Tallinna sümboolikaga vimplid. Tahaks imestada, et kuidas ma küll eelmine aasta seda majakest üles ei leidnud, kuid samas mida seal imestada, sest neli kuud ei ole ühelt poolt piisavalt pikk aeg, et iga ümbruskonna maja üle vaadata ja teiselt poolt on see majake hästi ära peidetud. Ja ega niisama Raetihi peale kondama ka ju ei lähe. Kaks korda käisin (esimesel korral ostsime kana kaasa, mis oli jube soolane ja mida siiani grimassiga meenutame ja teisel korral ostsime jäätist, mis õnneks ei olnud soolane) ja piisas sellest küll.

Juba mitu nädalat tagasi ütles töökaaslane Aija, ket Raetihis olevat üks Eesti juurtega pagar Helle, kes teeb väga head musta leiba (enda ema retsepti järgi) ning mis on täitsa õige maitsega. Liiga uskumatu, et tõsi olla aga Aija andis mulle kontaktid ja no lõpuks ma siis kirjutasin talle e-maili. Ta lisas mind kohe Facebooki ja jutustasime tükk aega. Uskumatu aga oligi tõsi! Tema vanemad on eestlased, ta ise on kasvanud Kanadas ja nüüd elab Uus-Meremaal. Täna võttis Aija mind auto peale ja käisin siis isiklikult ka kohtumas ning eesti keeles lobisemas. Kahjuks tal praegu musta leiba ei olnud, sest tal on väike pagariäri ja ei ole nii, et laos on sadu pätse ootamas aga ta surus mulle pihku paki piparkooke (selle täitsa õige piparkoogi maitsega) ning 19. augustiks, kui ta järgmise laari teeb, andsin ka oma kahe pätsi tellimuse sisse.

20747590_10213999843375529_679136765_o

Pisut heledam, kui harjunud oleme aga siiski õige maitsega. Ja topelt “p” täht on taotluslik. Helle selgitas, et sellisel juhul hääldavad ka välismaalased sõna “piparkook” õigesti.

Aga jah. Natuke uskumatu ikkagi! Tema ise sai minu Ohakunes olemisest teada selliselt, et hooaja alguses oli ühe osana töö jaoks vajalikest koolitustest ka maoori kultuuri tutvustus kohalikus marae‘s. Meile räägiti piirkonna ajaloost ja sellest kui oluline ja kui tähtis on neile Mt Ruapehu. Lisaks õpetati, kuidas maoori nimesid õigesti hääldada ning tehti ametlik maoori tervitustseremoonia (jah, sai ka ninasid kokku pandud). Kuna nemad tutvustasid meile enda kultuuri, siis pidime meie ka ennast tutvustama ja ütlema oma nime, oma kodumäe ja oma kodujõe. Meid julgustati seda tegema emakeeles ja seda ka juhul, kui keegi juuresolijatest aru ei saa, mida sa parasjagu räägid. No ma siis ütlesin puhtas ja selges eesti keeles “Olen Ene ja tulen Eestist. Minu kodumägi on Mahlamägi ja minu kodujõgi Rapla jõgi”. Keegi ei saanud aru. Peale tutvustust tuli üks maoori naisterahvas uurima, et mis keelt ma ometigi rääkisin!

Nüüd siis Helle ütles mulle, et ta kuulis juba eelmisel kuul ühelt oma tuttavalt, et sellel tutvustus-pärastlõunal olevat olnud üks eestlane kes töötab mäe peal. Ta muidugi uuris siis Aija abikaasalt, et kes see eestlane olla võiks ja kuna ma töötan nendega koos, siis ei olnud väga keeruline üks pluss ühte kokku liita.

Aga jah, selline äge kohtumine tänasesse päeva. Ei suuda ära oodata, kui saab leiba proovida. Aija kiidab, et on õige maitsega, nii et mul on igaljuhul ootused kõrged. Ja kes satub ka siitkandist läbi minema ja tahaks kas paar sõna eesti keeles juttu puhuda, õige maitsega piparkooke näkitseda või mustale leivale võid määrida, siis andke märku ja saan kontakte jagada.

Tagged: eesti, ohakune, reisimine, toit



originaalpostitus

Loe samast kategooriast

Perth – Tallinn

Tere! Olen tagasi! Maandusin Kalgoorlie’s eile kell 13.30 ning tänaseks on mul kõik asjad lahti …