Avaleht / Elu / Arvamusblogid / KAS HÄÄLETADA ROHELISTE POOLT?

KAS HÄÄLETADA ROHELISTE POOLT?

image

Süübisin Eestimaa Rohelised Tallinna visiooni programmi, küsides endalt, kas see on erakond, kellele ma soovin anda sügisel oma hääle. Peamised teemad, mida Rohelised luubi alla soovivad tuua on transport, taastuvenergia, korruptsioon, erivajadustega inimeste elu kvaliteet, haridus ja noorte kaasamine, loomade õigused, kodanikupalk, ringmajandus, rohelinn, rahvaalgatused. Mis mõtted mul lubaduskava lugedes tekkisid? Mingites aspektides leidus üllatusi, elevust, aga ka pettumust. Muiata sai muidugi ka, sest osad mõtted on väljatöötamata ja utoopilise maiguga. Koondan siia mõningad punktid, mis annavad ülevaate nende visioonist ja minu seisukohtadest. Alustan ehk sellest, mis mulle meeldib ja mida ma valida tahan. Esimene teema, mida valimiskavadest otsin, on erakonna vaade keskkonnaküsimustele. Milline on hoiak? Kui see on sarnane Reformierakonna valimisprogrammile, kus pürgist on juttu ainult üks sõna (viidates lihtsalt mingile ebameeldivusele, mille peab kapi tagant välja võtma ning õue viima), siis ega siin pikka juttu ja vahtimist ei ole.  Rohelised on juba oma erakonna nime ning väärtustega defineerinud, et soovivad seista keskkonna eest. Seega järgmisena huvitab mind eeskätt erakonna vaade ringmajandusele. Kuidas nähakse jäätmekäitluse tulevikku? Kas praegustele probleemkohtadele osatakse näpuga näidata?  Lisaks hindan ma valimisprogrammide juures konkreetseid väljatöötatud ideid. Rohelistel on sel aastal näiteks sellised mõtted: “Lõpetame mürgiste pestitsiidide kasutamise lastemänguväljakutel ja tänavahoolduses”, “Kaardistame ja planeerime kaasaegseks linnapõllumajanduseks sobivad alad”. Kõlavad täiesti tehtavalt, eks. Üldine pehme jutt mind ei huvita (näiteks “Toetame päikesepaneelide kasutamist”), mida Roheliste programmist ka ikka leidub. Niisiis. Rohelistel on jäätmetega tegelemise teema nimekirja lõpus ja ütlen kohe, et need on pigem tagasihoidlikud ideed. Erakonnal on mõtted paigaldada linnadesse rohkem jäätmete kogumispunkte, soodustada biojäätmete kohalikku käitlemist, tagada soodsamaid hindu sorteeritud jäätmetele, soodustada pakendivaba kauplemist kaubanduskeskustes, muuta suurüritused keskkonnasõbralikumaks, keelustada ühekordsed plastnõud ning muuta koerte järelt koristamine mugavamaks, paigaldades selleks rohkem kogumiskaste.  Hmm. Loen siit välja, et üleüldist jäätmekogumissüsteemi muuta ei plaanita ja soovitakse tegeleda seniolevate probleemide lihvimisega. Kahjuks aga leian ma, et nende kõikide punktide täitmisega saavad hakkama ka teised erakonnad, kui nad vaid oleksid huvitatud. Rohelistelt ootan mina valijana enamat, vähemalt selles aspektis. Pealegi koerte jäätmete kogumiskastid ei vaja lisa, vaid seaduse muutmist ning uute tehnoloogiate kasutusele võttu, et jäätmeid saaks komposteerida. Praegu on kogumiskastide sisu näol tegemist segajäätmetega. Tuleb teha teavitustööd, et inimesed suurendaksid oma jäätmete liigiti sorteerimist, et koerakakakomposteerimise projekt üldse käima läheks. Selleks on aga vaja kaasata haridussüsteemi. Maast madalast peab eestlane õppima jäätmete sorteerimist, see peab olema selge kui seebivesi. Üleüldse on tarvis mitmekülgsemaid võimalusi jäätmeid sorteerida, näiteks avalikus ruumis oma biojäätmetest vabaneda. Näiteks mina olen huvitatud nn Eesti mõistes hard-core sorteerimisest, aga kohalik omavalitsus ega riik mulle seda ei soodusta. Biojäätmetele on õnneks Rohelised mõelnud, soovides kohalikul tasandil nende käitlemist soodustada. Selle üle on mul ainult hea meel. Loodetavasti käib ideega kaasas ka biojäätmete koguste suurendamine Eesti lõikes. Võrreldes Eestit teiste Euroopa liikmesriikidega, ei saa me oma tulemusega just väga kiidelda, oleme seal nimekirja tagapool.  Mis veel? Ehk ei ole ka hea mõte läheneda keelamise ja seadusega? Rohelistel on idee keelustada plastikust ühekordsed nõud. Näib, et täna on vajaka hoopiski teadmised, informatsiooni ligipääsetavus ja tunnustus. Olen varem küll kirjutanud, et Eesti inimesele on vahel vitsaga vaja läheneda, aga kõige efektiivsem pikaajalises perspektiivis on siiski indiviidi/ettevõtte enda otsus. Keskkonnasõbralik talitamine peab olema normaalsus, see on alus, mis lükkab eemale kõik anormaalsused. Festivalide näite puhul on hea edulugu olnud Topsiringil – ühekordsete nõude keelamise asemel on kasutuses hoopiski mitmekordselt kasutatavate nõude süsteem. Heaga, mitte vitsaga! Ja see on see, mis vajab tunnustust.  Ringmajanduse teemalõigus oli ka üks uutmoodi idee: “Soodustame pakendivaba kauplemist linna kaubanduskeskustes”. Üpriski üllatav oli ühest valimisprogrammist lugeda sõna “pakendivaba” ja seda mulle kõige enimkasutatavas kontekstis. Lahe! Respect, aga kas tavatarbijat see teema kütab? Võib-olla ehk liiiiiiga kitsale sihtgrupile mõeldud müügipunkt? Ma eeldan sellelt ideelt igal juhul enamat, ei saa samal ajal unustada ka ülepakendatud tooteid ning üleüldist pakendilembet kultuuri. Ja kõrvalpõige teise teemasse: Rohelised ei ütle ühtegi sõna toiduraiskamise kohta. Olen varem sellest kirjutanud, et kauplused ei anneta aktiivselt kaupa Toidupangale, vaid viskavad ära (ja ei sorteeri oma jäätmeid.) Oleks kasvõi keegi omavalitsuse tasandil neile õlale koputamas. Muidugi ei saa ma otsustada, kas need väikesed mõttekõlksud ringmajanduse teemal on määravad. Neil on ju teisi ideid veel. Mulle meeldib, et nad soovivad koolidesse ja lasteaedadesse viia mahetoidu, suurendada renditavate jalgrataste võrgustikku, arendada kogukonnaaedasid ja autojagamisteenuseid. Kahe käega olen poolt rahvaalgatussüsteemi loomisele, mis on väga edukalt Tartus käima läinud. Intrigeerivamad on kindlasti energia- ja liiklusalased ettepanekud: parkimissoodustus lamellrehvidega autodele, avalikud hooned taastuvenergia tarbijateks, bensiini- ja diiselmootori vaba linna arendamine. Samas jällegi trammivõrgu laiendamine Maarduni kõlab küll liiga entusiastlikult. Kuigi minul ei ole küll midagi selle vastu, olen igati nõus.  Millega ma aga nõus ei ole ja kummastust tekitas, oli järgnev: “Parandame Tallinna loomaaia rahastust, et tagada loomade maksimaalne heaolu ja loomaaia muutumine kaasaegseks hästifunktsioneerivaks haridusasutuseks”. Natuke veider asi mida väita, kuna nad lubavad seista ka selle eest, et Tallinn keelustaks loomatsirkused. Mõlemad asutused ekspluateerivad loomi ning vangistavad neid. Kodanikuna ei ole ma huvitatud loomaaia rahastamisest. Kas tänapäeva ühiskonnal on vaja loomaaeda?   Kuigi on Roheliste valimisprogrammis mõtteid, millega ma ei nõustu, siis üldmulje jääb sellest kui üks malbe ja nunnu valimiskava (“Jõulude ajal ehime vaid elusaid kuuski”). See on hoopis teine tera võrreldes nende sotsiaalmeediakontoga. Oli see vist paar kuud tagasi, mil uudisvoos vaatas mulle vastu tekst “PEATAGE SEE RÄPANE SOUSTIRONG”, mis viitas vastuseisule Rail Balticu osas. Rohelised on emotsionaalsed ja kärsitud, vahetevahel hauguvad vale puu all – see kõik aga hääletajat nende poole ei tõmba. Ka mina tunnen oma hääle andmisel ebakindlust. Vaadates aga teiste valimisprogramme, siis mõne erakonna jaoks keskkonda üldse olemas ei ole või arvatakse, et kõik on tip-top korras, tuleb vaid prügi välja viia.


PS! Loosin välja kolmapäeval 16.augustil välja ühe teatripileti etendusele Obvilion,  mis toimub Vabal laval 19.08 kell 20:00. Etendus võtab vaatluse alla äravisatud asjad ja prügi. Mis hetkest ei ole sinu prügi vaid sinu prügi? Kujuta ette, kui sa seisaksid ühtäkki silmitsi oma kõikide äravisatud asjadega – suhted, kustutatud failid, igapäevane nodi? 

Loosis osalemiseks pane siia kommentaaridesse kirja üks asi, mida viimati ära viskasid. Email ka, et saan võitjaga ühendust võtta. Loos toimub siin, Nullkulu facebookilehel ja instagramis .



originaalpostitus

identicon
Nullkulu on mõttelaad, visioon, elustiil, eesmärk. Nullkulu on nulltolerants prügi suhtes ehk jätkusuutlikkus terves tarbimisahelas.

Loe samast kategooriast

Võipaanika Eestis ja piimapaanika Inglismaal

Mõned nädalad tagasi otsustas Suurbritannias reklaamide järelvalvega tegelev Advertising Standard Authority, et piima ei saa …